Miks Pärnu?

Miks Pärnu?

Pärnu on võimaluste ja kogemuste linn

Pärnust on saanud rahvusvaheliselt tuntud linn, kus on ligitõmbav avatud investeerimis- ja ettevõtluskeskkond, mis toetab ja väärtustab ettevõtete võimalusi rahvusvahelistumiseks ja tehnoloogia arenguks.

180-aastane puhkekuurort on keskendunud kindlatele valdkondadele, millel on tugevad küljed ja kasvuruumi. Mõned väga tulusad ettevõtlusalad on turismimajandus (hõlmab tervishoiuteenuseid ja keskkonnakaitset), sotsiaalteenused, puidu- ja metallitööstus ning infotehnoloogia.

Pärnu asukoht kaardil annab investoritele võimaluse pääseda ka ümbritsevale üle 90 miljoni inimesega turule. Lisaks asub Pärnu tähtsate linnade, näiteks Helsingi ja Peterburi lähedal.
Tootmistööstusettevõtete (enam kui 20 töötajaga) 2018. aasta esimese poole müügitulu oli umbes 276 miljonit eurot. Peamiste tööstusharude hulka kuuluvad:

  • metallitööstus, masinaehitus ja elektroonikatööstus;
  • keemia- ja plastitööstus;
  • tekstiili-, rõiva- ja jalatsitööstus;
  • puidu- ja mööblitööstus;
  • toiduainetööstus – kalatöötlusettevõtted.

 

Pärnust

Pärnu maakonnas on umbes 88 000 elanikku.

Pärnu linnas on umbes 52 000 elanikku.

Seitse haldusüksust pärast reformi:

  • Pärnu linn;
  • Tori vald;
  • Häädemeeste vald;
  • Saarde vald;
  • Lääneranna vald;
  • Põhja-Pärnumaa vald;
  • Kihnu vald.

Pärnumaa on Eesti suurim maakond pindalaga 4807 km2.

Kaugused Pärnust maanteed mööda:
Tallinn 129 km,
Riga 189 km
Helsinki 210 km
Peterburi 459 km

Loodusvarad: Puit, turvas, kruus, dolomiit, savi.

Loe veel

Majandus

Tänapäeval on Pärnu majanduslikult tasakaalustatud piirkond, kus on laialdaselt tööstusalasid. Välisinvesteeringud ja nüüdisaegse tehnoloogiaga uued ettevõtted on parandanud töökohtade loomist ja ettevõtete konkurentsivõimet maailmaturul. Hulk Pärnu piirkonna ettevõtteid on Eesti parimate seas, mis teeb neist usaldusväärsed äripartnerid ettevõtetele kogu maailmas. Tänapäeval on Pärnus majanduslikult tasakaalustatud laialdased tööstusalad.

Majandustegevus on olnud edukas paljudes valdkondades, mis on piirkonna õitsengut suuresti mõjutanud. Ilus loodus ja turvaline keskkond muudavad Pärnu piirkonna inimestele soodsaimaks töö- ja elukohaks.

Pärnu piirkonna majandusel on suur potentsiaal. On palju ettevõtteid, kes otsivad partnerlust. Tõhusa ettevõtte rajamiseks on olemas maa ja inimvara.

Pärnu piirkond on rikas loodusvarade poolest. Kuna 54% territooriumist on kaetud metsaga ning 23% soo ja rabaga, on peamised varad puit ja turvas, millele järgnevad liiv, kruus ja savi karjääridest. Metsaga on kaetud 259 000 hektarit ehk üle poole maakonna territooriumist. Kõige tavalisemad puuliigid on mänd, kask, kuusk, haab ja lepp.
Pärnu piirkonna metsad kasvavad aeglaselt ning seetõttu on seal raiutud palgid kvaliteetsed ja neid saab kasutada mitmel otstarbel. Kohalikku puitu tarvitatakse spooni, puitkiudplaadi, akende-uste, mööbli, palk- ja moodulmajade tootmiseks.

Kuna neljandik piirkonna territooriumist on sood ja rabad, on turvas siin peamine mineraal, mida töödeldakse kuues rabas. Pärnumaal kaevatud turvas on kõrgelt hinnatud, see on kogunenud üle saja tuhande aasta ning sellel on väga head keemilised ja füüsikalised omadused. Turvast kasutatakse peamiselt substraatide ja väetiste tootmiseks aianduses.

Läänemere ääres asuva Pärnu piirkonna rannajoon on 242 km ja seetõttu on siinsel kalapüügil pikk ajalugu. Kalurid püüavad peamiselt räime, kilu, ahvenat ja haugi. Kala töödeldakse ning tooted eksporditakse Lääne- ja Kesk-Euroopa riikidesse. Ahvena- ja haugifileed on Austrias, Šveitsis ning Saksamaal kõrgelt hinnatud gurmeetoit.

Haridus

Pärnu piirkonnas on laialdased võimalused omandada hea haridus ja oskused. Koolid pakuvad kvaliteetset üldharidust ning võimaldavad õppida nüüdisaegsete meetoditega infotehnoloogiat ja võõrkeeli.

 

Tartu Ülikooli Pärnu kolledž

Pärnu kolledž on osa Tartu Ülikoolist, mis kuulub 3% maailma parimate ülikoolide hulka. Pärnu kolledž on keskendunud teeninduse juhtimisele, seal õpetatakse äri- ja projektijuhtimist ning teenuste disaini meetodeid, mis on vajalikud turismitööstuses, sotsiaaltöös, spordikorralduses jm valdkondades.

Kolledž pakub kolme kraadiõppe programmi:

  • ettevõtlus ja projektijuhtimine;
  • turism ja hotellimajandus;
  • sotsiaaltöö ja rehabilitatsiooni korraldus;

ning kahte magistriprogrammi:

  • teenuste disain ja juhtimine;
  • heaolu- ja spaateenuste disain ja juhtimine (ingliskeelne õppekava).

Kolledžis on umbes 580 õppurit, sealhulgas 20–30 rahvusvahelist üliõpilast 20 riigist. Alates 1996. aastast on Pärnu kolledži lõpetanud üle 2600 õppuri.

Tartu Ülikooli Pärnu kolledž

 

Pärnu Kutsehariduskeskus

Pakub kutseõpet 22 erialal. Viimastel aastatel on keskust palju arendatud, koolitusruume on renoveeritud, ehitatud on uued töötoad ja klassiruumid, et pakkuda õpivõimalusi üle 1200 õpilasele. Hea koostöö piirkonna tööandjatega on ärgitanud arendama paljusid täiendus- ja ümberõppekursusi. Tihedas koostöös piirkonna ettevõtetega on välja töötatud sellised kursused nagu elektroonikaseadmete tootja (elektroonika) ja monteerija (masinad ja metallitööstus).

Pärnu Kutsehariduskeskus

 

Pärnu Saksa Tehnoloogiakool on spetsialiseerunud järgmistele erialadele:

  • elektrotehnika;
  • raamatupidamine ja maksustamine;
  • juhtimine ja haldus;
  • multimeediadisain

Pärnu Saksa Tehnoloogiakool

Elukeskkond

Ilus, looduslik ja turvaline keskkond muudab Pärnu piirkonna inimestele kõige soodsamaks elu- ja töökohaks. Pärnu piirkonda eelistatakse pigem minna kui sealt lahkuda, sest seal on head võimalused hariduseks, töötamiseks ning kunsti- ja kultuuriüritusteks. Viimastel aastatel on ehitatud rohkelt uusi maju, et majutada siia elama tulevaid inimesi.
Linnas on palju parke ja alleesid, mis loovad suurepärase õhkkonna puhkamiseks. Pärnu on eriti kuulus lõunapoolse liivaranna poolest, mis on üks Läänemere ilusamaid. Rikkaliku loodus-, ajaloo- ja kultuuripärandiga tutvumiseks pakuvad meri, rand ja metsad palju puhke- ja taastumisvõimalusi.
Kuurordi- ja turismitegevused pärinevad 1838. aastast, mil asutati esimene suplusasutus, ning sellest ajast on Pärnu kuurort võõrustanud suvitajaid kogu maailmast. Pikad traditsioonid kuurort- ja puhkepaigana on teinud Pärnu tuntuks Soomes, teistes Skandinaavia riikides ja Venemaal. Aastaringseks broneerimiseks on olemas kuus spaad ja rehabilitatsioonikeskust ning hulk hotelle üle 4000 voodikohaga.
Alates 1996. aastast on Pärnu tundnud rõõmu suvepealinna tiitli üle. Just aasta kuumimatel kuudel – juunist augustini – on suvepealinnas suurem võimalus osaleda kultuuriüritustel kui kuskil mujal Eestis. Suvine Pärnu on koht, kus saab kohtuda vanade tuttavatega ja leida suve nautides uusi sõpru.

Pärnust lähemalt

Asukoha neli tugevat külge

Pärnu sadam – logistika, kaubandus, turism, puhkus

Asub Eesti edelaosas Pärnu jõe suudmes ning sellest on viimasel ajal saanud arvestatav piirkondlik Edela- ja Lõuna-Eesti sadam. Laevad võivad sadamasse siseneda, kui nende maksimumpikkus on 148 m, laius 45 m ja deklareeritud sügavus 6 m.

Kaide arv – 7 lasti kaid kogupikkusega u 700 m.

Peale- ja mahalaadimiseks on meil 4 autokraanat, mille tööulatus on kuni 22 m.

Pärnu sadam avas 2017. aastal oma uue kruiisilaevarajatise.

Pärnu lennujaam – kohalikud lennud, kaubaveod, eralennundus

Endisel sõjaväelennuväljal paiknev Pärnu lennujaam on raja pikkuse ja suuruse järgi Eestis teisel kohal. Lennujaam asub Pärnu linnast kolme kilomeetri kaugusel.

Lisaks kodumaa regulaarlendudele kasutatakse Pärnut era- ja tšarterlendudeks teistesse riikidesse. Pärnu lennuväli sobib väga hästi eralennunduseks, lennundusklubide tegevuseks, lennu- ja langevarjuspordiks ning lennutranspordi ja vabaõhuürituste korraldamiseks.

 

Via Baltica – tee Euroopa südamesse.

Euroopa marsruut E67, mida nimetatakse Varssavi ja Tallinna vaheliseks Via Balticaks, läbib Pärnu linna ning on peamine ühendus Põhja-, Kesk- ja Ida-Euroopa vahel.

 

Rail Baltica – ühendav suurprojekt

Rail Baltica on üks Euroopa Liidu prioriteetprojekte: Üleeuroopalised transpordivõrgud Projekt peaks ühendama Soome, Baltimaad ja Poola ning parandama ühendust ka Kesk- ja Põhja-Euroopa ning Saksamaa vahel. Eeldatavalt valmib marsruut 2026. aastaks.

Järgmiselt: Põhilised majandusharud