15 fakti Pärnumaa kohta
Vaata meie uut 3-minutilist videot
1 Suurepärane logistiline asukoht
2 Kaasaegne taristu
3 Stabiilne ja toetav ettevõtluskeskkond
4 Kvalifitseeritud tööjõud
5 Mõnus elukeskkond
Lihula ettevõtlusala (tehnopark) paikneb Lääneranna vallas Lihula linnas (elanike arv 1100) Piiri tänava ääres hõlmates Piiri tn 6, 6a, 8, 8a ja Pärnu mnt 29 kinnistuid. Maa omanik on Lääneranna vald. Mustkattega Piiri tänav on rekonstrueeritud 2020 aastal. Alalt on hea juurdepääs Pärnu-Lihula riigimaanteele ja edasi Risti-Virtsu-Kuivastu-Kuressaare põhimaanteele. Ettevõtlusala on osa Lihula linna Valuste tee, Raudtee ja Piiri tänava piirkonna ettevõtlus- ja tootmispiirkonnast, kus tegutsevad erineva suunitlusega tootmis- ja tööstusettevõtted (Uninaks AS, Greebcube OÜ, Narma OÜ, Lihula Leib OÜ). Ala asub 55 km kaugusel Pärnust, 110 km kaugusel Tallinnast ning 25 km kaugusel Virtsust.
Ettevõtlusalal kehtib detailplaneering, mille kohaselt on ala jagatud 1 ärimaa ning 5 tootmismaa ja ärimaa sihtotstarbega krundiks. Äri- ja tootmismaa krunte saab vajadusel liita. Hoonete lubatud suurim kõrgus on 15 m. Olulise keskkonnamõjuga tegevused ei ole lubatud.
Ettevõtete poolt on hõivatud 3 krunti. Vabad on Piiri tn 6a ja 6 maaüksused (katastritunnused 43001:001:1159, 41101:001:0885), millele saab moodustada 3 tootmismaa ja ärimaa sihtotstarbega krunti pindaladega 10774 m2, 10582 m2 ja 8068 m2 (asendiskeemil rohelisega) lubatud ehitusaluse pinnaga vastavalt 3500 m2, 3500 m2 ja 4000 m2.
Krunte antakse kasutusse hoonestusõiguse alusel.
Uulu Tehnopark on Häädemeeste vallas Uulu külas asuv tööstuspiirkond. Küla asub ligi kaudu 15 kilomeetri kaugusel Pärnu linnast otse Via Baltica maantee ääres. Piirkonnas elab natukene üle 500 inimese.
Uulu Tehnoparki on eelkõige oodatud ettevõtted, kes soovivad tegeleda tootmisega ja vajavad selleks erineva suurusega tootmispindasid või logistikaettevõtted, kellel on vajadus laopindade järele, pidades silmas eelkõige tulevikus ehitatavat Rail Balticut, mis hakkab Uulu Tehnopargi läheduses asuma.
Alal on olemas detailplaneering.
Tehnopargis olevaid krunte on võimalik omavahel liita. Kõik rohelised alad on vabad krundid.
Uulu Tehnopargis olevaid vabu (rohelisi) krunte on võimalik rentida ja arendada koostöös omanikuga vastavalt kliendi vajadusi silmas pidades. Kõikidele kruntidele on asfalteeritud juurdepääsuteed koos valgustusega.
Kõikide kruntide sihtotstarve on 100% tootmismaa.
Hetkel toimetavad tehnopargis juba sellised ettevõtted nagu
Sauga ettevõtlusala paikneb Pärnu linna vahetusläheduses mitme asustusüksuse territooriumil: Sauga alevikus ja Kilksama külas ning väike osa ka Nurme külas.
Alasid on kolme tüüpi:
II ala on plaanis tulevikus välja arendada.
Alal on kehtiv detailplaneering, krunte antakse välja hoonestusõigusega. Kõikide alade sihtotstarve on 50% ärimaa, 50% tööstusmaa. Olulise keskkonnamõjuga tegevused ei ole lubatud. Kinnistuid võib liita, kui struktuur ja hoonestusalad seda lubavad. Hoonestusalad on suures osas piiriülesed.
Saugal on Tori valla ettevõtlusaladest kõige suurem potentsiaalse tööjõu hulk nii 5 km kaugusel (jalgsi- ja jalgrattaga liikumise areaal) ettevõtlusalast kui ka 20 km (autoga liikumise areaal) kaugusel.
Kokku on alale registreeritud 20 ettevõtet 237 töötajaga. Keskmise suurusega ettevõtteid alal ei paikne. Väikeettevõtteid, milles on 10–50 töötajat, on alal 7 ning alla 10 töötajaga mikroettevõtteid on 13. Peamine tegevusala on Sauga ettevõtlusalal töötlev tööstus, milles tegutseb 8 ettevõtet, nendest suurim ca 30 töötajaga voodeid ja madratseid valmistav Osaühing Fennobed. Hulgi- ja jaekaubanduse ning mootorsõidukite ja -rataste remondiga tegeleb 5 ettevõtet ning veonduse ja laonduse valdkonnas 4 ettevõtet.
Kui vajad investeerimisalast abi või nõustamist:
Kui olete huvitatud mõnest äripiirkonnast, siis võtke ühendust läbi selle piirkonna kontaktivormi. Nii läheb teie kiri kohe õige inimeseni.
Pärnumaa mereäärne asend ja ülisoodne asukoht Tallinn-Riia arenguteljel, on loonud head eeldused multimodaalse transpordi- ja logistikasektori arenguks.
Peamised maakonda läbivad transpordi- ja logistikakoridorid on maantee (Tallinnast läbi Balti riikide kulgev Via Baltica) ja kaubasadam, kuid lähiaastatel toimuv Rail Balticu valmimine ja Pärnu Lennujaama rekonstrueerimine panevad aluse mitmeliigiliste ja kiirete rahvusvaheliste transpordiühenduste arengule, mida toetab kaasaegse infoühiskonna alustalana kiire andmeside ja IKT-taristu väljaarendamine.
Maakonna sadamatest suurim – Pärnu sadam – asub Pärnu jõe suudmes ning on arvestatav regionaalne sadam Edela- ja Lõuna Eestis. Sadam suudab vastu võtta laevu, mille maksimumpikkus on 148 m, laius 45 m ja deklareeritud sügavus 6 m.
Pärnu Sadamas on 7 lastikaid kogupikkusega u 700 m. Kauba peale- ja mahalaadimiseks on Pärnu Sadamas 4 autokraanat, mille tööulatus on kuni 22 m. Tänu 2017. aastal avatud uuele kruiisilaevarajatisele suudab sadam teenindada ka kruiisituriste.
Endisel sõjaväelennuväljal paiknev Pärnu lennujaam on raja pikkuse ja suuruse järgi Eestis teisel kohal. Lennujaam asub Pärnu linnast kolme kilomeetri kaugusel ning lennujaama rekonstrueerimistegevused lõpevad 2022. aastal.
Lisaks kodumaa regulaarlendudele kasutatakse Pärnut era- ja tšarterlendudeks teistesse riikidesse. Pärnu lennuväli sobib väga hästi eralennunduseks, lennundusklubide tegevuseks, lennu- ja langevarjuspordiks ning lennutranspordi ja vabaõhuürituste korraldamiseks.
Euroopa marsruut E67, mida nimetatakse Varssavi ja Tallinna vaheliseks Via Balticaks, läbib Pärnu linna ning on peamine ühendus Põhja-, Kesk- ja Ida-Euroopa vahel.
Rail Baltica on üks Euroopa Liidu prioriteetprojekte, mis hakkab ühendama Soomet, Baltimaid ja Poolat ning parandama ühendust ka Kesk- ja Põhja-Euroopa ning Saksamaa vahel. Marsruut valmib 2026. aastaks ning olulise sõlmpunktina regiooni ettevõtluse arenguks rajatakse Pärnu maakonda Rail Balticu kaubaterminaal.
Koos kiirete ühenduste valmimisega kasvab oluliselt Pärnu sotsiaalmajanduslik tähtsus Eesti kolmanda kasvukeskusena.
Pärnust on kujunemas Tallinna regiooni kõrval uus unikaalne logistiline sõlmpunkt Eestis, kus multimodaalsesse transpordivõrku ühendatakse kõik olulisemad transpordiviisid. Väljaarendamisel on kvalitatiivselt uut tüüpi tehniline taristu:
Energiajulgeolekut ja uusi arenguvõimalusi tagab maakonnale Harku-Lihula-Sindi 330/110 kV ja Kilingi-Nõmme-Riga TEC 2 330 kV kõrgepingeliinide väljaehitamine, rajatavad tuulepargid ja päikesejaamad jne. Süsteemselt panustatakse taristu arendamisse, mis võimaldab parimal moel kasutada IKT võimalusi ja nutikaid lahendusi.
Eelistatud on sesoonsust vähendav ettevõtlus ja investorid, kes toovad Pärnumaale ennekõike nn tarku töökohti.
Pärnu maakond on majanduslikult stabiilse ettevõtluskeskkonnaga piirkond, kus nii erasektor kui kohalikud omavalitsused on rajanud mitmeid tööstusalasid. Nende seas on nii juba väljaarendatud taristuga tööstusparke kui alles arendamisjärgus olevaid tööstusalasid, mis võimaldavad arendustegevust just tulevaste investorite vajadusi arvestades. Välisinvesteeringud ja nüüdisaegse tehnoloogiaga uued ettevõtted mängivad olulist rolli töökohtade loomisel Pärnumaale ja siinsete ettevõtete konkurentsivõime tõstmisel. Hulk Pärnu piirkonna ettevõtteid on Eesti parimate seas, mis teeb neist usaldusväärsed äripartnerid ettevõtetele kogu maailmas
Linna ja maapiirkondade ettevõtjad ja tugistruktuurid on seotud ühtsesse infovälja. Uute ja ambitsioonikate tegijate järelkasvu oluliseks veduriks on ettevõtlusteadlikkuse ja noorte ettevõtlikkuse süsteemne arendamine ning maakonna ettevõtluskeskkonna vajadustele vastava tööjõu ettevalmistamine koostöös kõrg- ja kutseharidusasutustega.
Idufirmade, investorite, ettevõtjate ning haridus- ja arendusorganisatsioonide koostöös tegutseb maakonna mitmekesist, kõrgtehnoloogilist ja teadmistepõhist majandust toetav ettevõtluse inkubaator ja arengukiirendi KOBAR. Seal saavad nii ideerikkad noored kui elukestvad õppijad praktikutest mentorite, kõrge kvalifikatsiooniga spetsialistide ning äriinglitest investorite käe all Pärnumaal ettevõtlusega tegelemiseks tuule tiibadesse. Kaugtöö osatähtsus tööhõives ja asukohasõltumatu ettevõtluse osakaal maakonna majandusstruktuuris on oluliselt tõusnud.
Kutse- ja kõrgharidusasutuste ning ettevõtjate vahel toimuvate regulaarsete ümarlaudade tulemusena on maakonnas ellu kutsutud tööturu vajadusi arvestavad õppekavad, toimub praktikute kaasamine igapäevasesse õppetegevusse ning õpilaste ja tudengite karjääriplaneerimise sidumine maakonna ettevõtlus- ja töövõimalustega.
Pärnu maakonna ettevõtlus-, arendus- ja hariduskompetentse koondavast KOBARa projektist on kujunemas regiooni tulevikku suunatud arengukiirendi, mis viiake ellu nn triple helixi innovatsioonimudelist lähtuvalt. Piirkonna majanduse konkurentsivõimet aitab tõsta ettevõtlusaktiivsuse kasvatamine läbi inkubatsiooniteenuse võimestamise ja noorte ettevõtlikkuse kasvatamine läbi ettevõtliku õppe rakendamise, õppefirmade tegevuse ning ettevõtjate kaasamise.
Läbi eesmärgistatud keskkonnainvesteeringute ja vastutustundliku suhtumise kujundamise on Pärnumaa inimestele tagatud puhtam, turvalisem ja looduslikult mitmekesisem elukeskkond. Maakonnas on loodud mitmekülgsed võimalused hariduseks, töötamiseks ning kunsti- ja kultuuriüritusteks. Viimastel aastatel on ehitatud rohkelt uusi maju, et majutada siia elama tulevaid inimesi.
Elukeskkonna osaks on ka head liikumisvõimalused ja elanike vajadusi arvestav transpordikorraldus, maakonna keskuste ümber ja vahel on välja arendatud kergliiklusteede võrgustik, mis tervikuna katab suurt osa maakonnast. Piirkonna tasakaalustatud arengut aitab tagada kvaliteetselt uuendatud ja kaasajastatud teedevõrk koos Pärnumaale oluliste uute sildadega.
Pärnu piirkond on eriti kuulus oma liivaranna poolest, mis on üks Läänemere ilusamaid. Rikkaliku loodus-, ajaloo- ja kultuuripärandiga tutvumiseks pakuvad meri, rand ja metsad palju puhke- ja taastumisvõimalusi.
Vaata meie uut 3-minutilist videot
Siit saad teada, milline on Pärnumaa praegu ning kuidas näeb välja meie lähitulevik.
